Sildid:

Beebijutud meie 10 kuusest


See on lihtsalt nii uskumatu, et veel kaks ülehelikiirusel mööduvat kuud ja juba ongi meie beebi aastane. Ma olen selle väikese mehe suurim fänn. Aga seda arvab endast vist meie pere iga liige. Vaatan eemalt ja mõistan, kui väga on Hermanil kolmanda lapsena vedanud. (Nagu ka minul endal) Alati on keegi avasüli tema ärkamist ootamas. Lapsed tormavad õhinaga meile teatama, kui näevad tema uusi edusamme, on kärmed ohumärkajad ja hoolitsejad. Hermaniga tegelemine ei ole saanud neile kohustuseks vaid esikohal ajaviiteks. Lennarti lemmik on, kuidas Herman tema juukseid sasib. Mina nimetan seda ikka korralikuks sakutamiseks, aga no olgu. Kui meeldib, siis meeldib!
Herman teeb ikka korralikult meile nalja ja paistab, et ta saab sellest ise ka aru, et ta on meie väike kloun. Eriti mängivad lapsed tema sõnadega ja tuletavad tema igast puterdamisest midagi uut. Siiski on üht-teist kindlat. Näiteks aitäh, täda (tadaa) ja sinna juurde tuleb ka lehvitus, mma-mma(süüa), ppa (oppa), inna või enna või inn (tähendab ilmselt vennat) ja dde(tähendab ilmselt õde), ah-ah (koer)
Vahel juhtub, et kuidagi hajameelsusest laseb toest lahti ja seisab siis kogemata mõned sekundid. Aga käpuli on ikka nii mõnus, kindel ja kiire liikuda.
Suurimaid muutusi on meil see, et Herman on umbes kuu aega pudelitoidul. Ma tegin seda ikka paraja kurbuse saatel, sest teadmine, et ma rinnaga toitmist tõenäoliselt kunagi ei koge, oli kibe. Siiski olen super rahul oma otsusega, sest Herman muundus täielikuks sõltlaseks, eriti öösiti. Temast sai järsku nii arukas poiss, et tundsin juba ette, et võõrutamist edasi lükates teen meie mõlema elu nutuseks, sest koos temaga kasvab ka teadlikkus ja nõudlikkus. Enam pole ta nii väike beebi, et hõlma alt salarelv kus iganes ja mil iganes appi võtta. Võrdluseks teistega- Lennart läks pudelile 10 kuuselt, Adeele 11 kuuselt ja Herman 9 kuuselt. 
Ajendiks sai muidugi ka mu armsa sõbranna (Hei Mariliis!) tüdrukuteõhtu ja siis hiljem ka tema pulmapidu. Mariliisi lahkel loal (surve läks kohe peale), tuleb ka ehk nendest siia postitus.
Herman on nii ideaalne uinuja, et mul pole kunagi hirmu teda jätta Raini või ema hoolde. Nii olen saanud leida endale aega, töödeks, sõbrannadele ja Rainiga kahekesi pulma-aastapäeva tähistada. Kõik on õnnelikud!
Jah, Herman on tõeline vikerkaar minu elus!
Hermani öine kell on väga paigas ja vankumatu, nii ärkame iga päev 6:30. Kui kõik teised magusat und magavad, on see omajagu tüütu. Aga suvehommiku päike ja Hermani  kahe hambaga naeratus tema voodipulkade vahelt piilumas, on täiega väärt pea padjalt püsti ajamist!
Uude unne jääb Herman siis, kui teised lapsed ärkavad. Peagi saab ka neil see põli läbi, kui aeg on lasteaeda minna. 
Suvi on olnud põnev ja tegus. Ennekõike lastele. Nende päevitunud nahk reedab, et tubased mänguasjad on jäänud üsna võõraks. Hermanile on olnud väiksed mööndused, sest toas on teda vahel lihtsam pidada. Räägin nagu koduloomast, aga no neljakäpukil tegelasega võib isegi paralleele tõmmata. Ometi on mulla,  kivide ja lillede maitsmine, herilaste ja järvevee tunda saamine, kruusal ja murul käputamine teda nii palju ja hüppeliselt arendanud, et hoolimata tülikast pesurallist, olen tänulik et käputamise periood jäi suvesse.

Ma olen nii, nii tänulik, et Sa mul oled, kallis härra Herman Särasilm!


Eelmine
J♡ I
Järgmine
DuBii

Lisa kommentaar

Email again: