Sildid:

Ekspromt postitus

Kell on 22:00 ja leian end esimest korda pärast pikka ja mõnusat nädalavahetust töölaua tagant, et kiigata ka siia.  Salakaval sügisene tuul on mulle ilmselt nahavahele pugenud ja võtsin ühtlasi ligi ka teetassi. Veidi aega hiljem avastasin, et mul oleks ka selleta tunduvalt mõnusam hakanud, sest  nähtavasti leiavad senised lugejad end jätkuvalt siit ja on lisandunud palju uusi silmapaare, vot see teeb korralikult südame alt soojaks. Numbrid pole mulle grammigi olulised, aga ma olen tõeliselt üllatunud! Samal ajal teeb see mind ka ärevaks, sest see on päris ootamatu. Ma ei tea, kes te blogi automaatse statistika ja kommentaaride taga alati olete, aga te olete mulle nii armsad! Päriselt! Aitäh, et te mind innustate...
(loe edasi)

...sest mul polnud plaanis ega mõttes ühtegi postitust ka täna teha. 
Aga siit ta tuleb! Ma loodan!
(Sest vahel juhtub, et teen postituse valmis, aga ei avaldagi seda. Postitused jäävad toppama siis, kui ma tunnen, et pole midagi erakordset postitada ja ma pole kindel, kas selline kribu-krabu igapäeva stoori, nagu tänane ilmselt saab olema, üldse "töötab"?! )
Kaeme! :)
Reedel, laupäeval oli meil külas mu kullakallis Mariliis oma pisitütrega. Meil nagu ikka juttu jätkub ja alati koos olles, muutub piltide tegemine ja kõik muu nii ebaoluliseks, et mul pole ainsatki pilti isegi meie lookas toidulauast, mis saadab meid alati kahte poole ööni, rääkimata järjekordsest second hand tuurist.
Aga, kui jutt läks second handidele, siis täna hommikul käisime Aigi ja Gertrudiga, Kanepis kirbukal oma riidekappe tühjendamas ja sellest sai isegi pildimaterjali!
On iseenesest mõistetav, kui mina ja Gertrud, kaks koerainimest, kohtuvad turul kutsikatega, ei jäta me neid nunnutamata!
Teise poole päevast veetsime maal. Unustamata, et maal on alati miskit teha, leiame ikka selle aja, et koos perega pikalt lõunata ja  just seal maitseb kohv ema ja õdedega juues alati mulle kõige paremini! 
Samal ajal on minu väike talumees  (ilmselgelt) vanaisa eeskujul sügistöödega  pihta hakanud! Vaatab ja ootab, millal lõket kohendada! How cute is that!

Leidsin tänaseid pilte sorteerides hoopiski 1. septembri pildid. Tegin lastele tarkusepäeva puhul popi päeva ja veetsime kohustustevabalt päeva raamatute, joonistamiste, ühiste lastesaadete, poemängu ja jäätisega lõunasöögiks. Õhtul vurasime ratastel Aigi poole, et sel erilisel päeval Sanderi firmarooga- küpsisetorti süüa.
Ma ei kujuta enam ette, kuidas ma saaksin elada ilma selle rattata, sest käru enam Adeelel pole. Hommikune lasteaeda sõit möödub nagu lauluga. Ei, kui me hiljaks pole jäämas, siis möödubki lauluga! See on otsast lõpuni kvaliteetne aeg! Adeele tavatseb alati küsida, kuhu me nüüd lähme ja teadustab mulle kõike, mida ta silmapiirini näeb ja küsib aina juurde! Vahel on nii naljakas, sest, kui ma lapse nägu ei näe, on nii veider vastu rääkida nagu lobiseks omaette. Lõpuks ta ei kuule ka sinna taha ja ma pean veeel kõvemini rääkima! Ja Lennart on veelgi naljakam- kui tuul vuhiseb nii kõvasti kõrvus, et ta ei kuule, mis ma ta küsimustele vastan, siis ta jääb seisma, et  ma end kordaksin ja ohh õudust, kui see peatus peaks toimuma vastu mäge! :)
Teksakleit: 1 eur Humanast
Sissekande lõpp 22: 32 :)
Loodan, et puhkate end kõik mõnusalt värskeks, et uut nädalat rõõmu ja säraga alustada!

JÄRGMINE                                                                                                                                                                 EELMINE

Eelmine
Meenutus: Ristitud
Järgmine
Kaltsusõltlane

Lisa kommentaar

Email again: