Ülehomme on meil põhjust tähistamiseks, sest täitub esimene aasta majaomanikena. See kõlab minu jaoks ebareaalsena, sest see oli tõesti justkui eile...samas on meil tunne nagu oleksime siin elanud terve elu! Ja mul pole hetkekski vaimustus kadunud. Eriti neil hetkedel, kui olen kodus üksi ja vaikuses, vaatan ringi ja ei suuda uskuda, et meie unistus on saanud reaalsuseks...
(loe edasi)
Samas on vaimustus vahel kiire vahetuma ahastusega, sest majas ei lõppe tõepoolest töö iial. Kuigi me pole Rainiga seadnud ebarealistlikke eesmärke ja püüame enda varjus püsida, tahaks alati veel ja rohkem ja paremini ja kiiremini. Oleme seadnud eesmärgiks, et  no 10 aasta pärast võiks kõik kapitaalne olla valmis ja siis jäävad vaid uued värskenduskuurid. No ja kui kumbki meist unistuste ja plaanidega pead hakkab kaotama, siis toome teise maa peale tagasi. 
Nüüd aastale tagasi vaadates, võib juba isegi näha, et juba nii mõndagi on muutunud.
Viimane muutus sai tehtud Adeele sünnipäeva eel.
Ma olin talle kunagi lubanud, et ta saab oma sünnipäevaks roosa toa. Kuigi 2 eurosed tapeedirullid olin soetanud juba varem, hakkas mu tuhin ajaga kaduma...kuni siis 3 päeva enne sünnipäeva, istub Adeele õhtul voodiservale ja ütleb magamisest viilimiseks :" Oota, las ma mõtlen, et kuidas siin võiks kõik olla!". Jaa, ma tundsin enda repliigi ära, sest ma unistan niimoodi päris tihti!Ma ei saanud ju seda terast tüdrukut alt vedada!  Kui Adeele järgmisel päeval lasteaiast koju jõudis, ootaski teda roosa tuba, mis oli juba tema igapäevaseks unistuseks saanud.
Minu järjekordne 30 eurone kiirremont, mis ei kannata suuremat kriitikat, kuid seniks, kui tuleb midagi kapitaalset, sobib see meile kõigile ideaalselt.
Hommikul:

Õhtul:
Seina kaunistavad Adeele enda kunstiteosed.
Paljusid neist olete juba ehk näinud, kuid väike kokkuvõte muutustest mujal läbi aasta:
Kuigi mul on väga piinlik seda videot endal vaadata, siis see tundus nii tore leid mul päevast, mil esimest korda majaperenaisena ringi sain käia. See oli küll mõeldud väiksele ringile, kuid laiendan seda ka teie jaoks! 


Olgugi et ükski pilt mulla-kruusahunnikutest, küttepuudest, katusetöödest ja muust säärasest ei vääri minu jaoks väga siia üles riputamist, ei pea ma vähetähtsaks kõikide nende abi, kes jõu ja nõuga meil alati lahkelt olemas on olnud! Ja teid on palju! Aitähh!!

Lõpuks ometi oleme me oma kodus, oma rõõmude ja muredega!

JÄRGMINE                                                                                                                                                           EELMINE