Tere hommikust mu armsad! Käes on neljapäev ja taas on aeg väikseks postituseks! 
Kerstin (sorri, et jälle sina teemas) küsis minult hiljaaegu, kas mõni postitus tuleb punnitades ka. Vastasin kohe, et mitte kunagi! Täna olen aga pisut nõutu. Mul on küll ridamisi mõtteid postitusteks, aga täna pole õige aeg ühekski neist. Viimasel ajal on mind painanud hoopis muu teema...
...küsisin veel Rainilt üle, kas ikka võiksin sellest siin kirjutada, aga kuna ta kuidagi vastu polnud, siis jagan seda ka teiega!  Ma ei taha mõeldagi, kui palju aastaid on Rain igapäevaselt suitsetanud. Tema toetuseks tahan siiski öelda seda, et laste ees pole ta seda kunagi teinud ja minu meelest see on lahe! Juba siis, kui Lennartit ootama jäime, oli tal kavas suitsetamisest loobuda. Ent seda ei juhtunud ka Adeele sünniga. Ühel päeval istusime teleka ees ja ta tegi teatavaks, et pole 2 päeva suitsetanud, tänaseks on saanud sellest 2 nädalat. Jah, seda on ilmselgelt veel väga vähe ja  seepärast ütlen, et see siin pole võiduhüüd! Ma usun, et libastuda on lihtne ja võib-olla on ta peagi alguses tagasi. Muidugi ma toetan teda selles igati, aga see pole see, miks ma seda siin kirjutan.
Ma pole tahtnud teadlikult temaga sel teemal peatuda, aga siis küsisin temalt paar päeva tagasi, kuidas tal on, kust ta selle jõu võtab ja mis teda ajendas.
Selle peale näitas ta lumes meie mängivate laste peale ja ütles " Ikka nende pärast seal! Ja sinu pärast! Ja siis alles enda pärast. "
Kuigi ma targutasin, et sa pead ikka enda pärast seda tegema, oli see nii armas vastus kõigele kolmele küsimusele. 
Ma ei tea, kas need on asendustegevused või ongi tal suitsemise arvelt rohkem aega, aga ma ei jaksa enam temaga tempot hoida. Mitte, et ta varem poleks pere ellu end pühendanud, aga nüüd tuleb ta töölt, on nii energiline, ühineb köögis söögitegemisel, kaob lastega üles tuppa tundideks mängima, viib meid kelgutama, jalutuskäikudele ja ujuma! Ühe õhtuga teeme nii palju toredat koos, mis varem oli hakitud vabandustega lastele "ma viin prügi välja!", "issil jäi midagi autosse" jne. 
Tegelikult vaatan Raini ja tema rahuolevat nägu ja tunnen kadedust. Ma tahan ka jõudu, et kindlameelselt loobuda maiustustest ja saiakestest. Ma tahan ka tunda seda rahuolu oma sisemiste võitluste võitmise üle. 
Niisiis! Tänane saab olema päev, mil ma loobun oma suurimast sõltuvusest- saiakestest ja küpsistest ja ehk seeläbi ka mõnest märkamatult lisandunud kilost. 
Kui tegus võib olla üks päev, kui sa oma sõltuvuse ihaluse asendad toimekate liigutustega ja paned end seeläbi neid nurjatuid soove unustama.

Ma loodan, et see mõtteavaldus siin ja väljakutse endale annab mulle suurema tõuke ja jõu.
Kuigi keegi teist otsustab ka juba täna muuta endas midagi, siis tõstame kohvikruusid ja lööme need siin virtuaalmaailmas kokku!

Sihikindlust ja jõudu meile!
Oh Katre, mu armas naabrinaine! Aitähh, et mind toopäev oma hõrgutava koogiga ootamatult üllatasid!  Sina oled üks neist mu patusele teele viijatest, aga tunnistan, et üllatusmoment oli see kõige magusam ja seda võid korrata küll! Ka ilma koogita!:)