Pakin klomp kurgus beebiriideid ja avastan, et mu 50 suurus beebi on juba suurus 62+. Kolm suurt kasti reas siltidega "mälestus", "müügiks", "laenatud". Millegipärast ei taha kast nimega "mälestus" kinni minna...põrnitsen seda ja küsin Rainilt: "kindel, et Herman on meie viimane beebi?" Rain saadab mulle pilgu, mis tõotas mind maa peale kutsuvat, aga tema vastas hoopis "Ei ole kindel!" 
(loe edasi)
Siin elus võib üldse paljudes asjades kahelda. Näiteks olen ma pidanud ikka palju kordi vastama küsimusele, kas Hermani puhul on tegu poisi või tüdrukuga. Minu meelest on tal muidugi täitsa poisi nägu, kuid tõesti, kui laps kannab üleni pastelseid riideid, ei või ju teada! Ei ole mul kunagi olnud Adeele üle kallatud roosaga ega poisid sinisega, sest olemas on palju ilusamaid värve valgest pruunini ja kollasest roheliseni. Sellepärast on mul enamus beebiriideid ka need, mis on läbi kantud Lennarti, Adeele ja nüüd ka Hermani poolt, mis omakorda lisab nendele riietele ekstra väärtust. Hermanile olen vist pidanud kõige vähem riideid ostma, samas Herman on saanud kõige rohkem ägedaid ja vajalikke kingitusi. Kuidas ta sellise tähelepanu alla kolmanda lapsena sai, ma ei tea, aga see on nii liigutav! Võib öelda vist küll, et kolmas laps on kõige odavam laps, kui sul on eelmistest kõik vajalik alles jäetud. Näiteks vanker. Eks ma ikka unistasin, et ostan uue ja moodsama, aga mu vana hea Emmaljunga töötab pärast neid sadu kilomeetreid(võimalik, et küündib tuhandenigi)ja 4 last (Lennart, Adeele, õelaps Susanna ja nüüd Herman) nagu uus ja ilmselgelt oleks uue ostmine tühipaljas praalimine olnud.  Mänguasjad, voodi ja kõik muu oli ju samuti olemas. Ja siis see palju kõneainet pakkuv kolmelapsetoetus, mis on andnud kõikidele kolmandatele lastele tiitli "rahabeebid"...Kõik kolme lapse emad, keda ma tean, on lihtsalt emalikku tüüpi ja võin oma mütsi ära süüa, kui keegi neist sai lapse raha pärast.  Loomulikult on see toetus suureks abiks, sest igal ühel ei pruugi olla töökorras vankrit, turvahälle, voodeid, mänguasju ja riideid alles. Mitte, et see meie perele ära ei kuluks! Laste peale kulub esimestel aastatel vähem, aga kui mõtleme natuke kaugemale... need lapsed on vaja ellu saata ja koolitada.  Nii, et aitäh Eesti riik, kes sa toetad suuri peresid (kuigi ma ei pea meie pere eriliselt suureks)...iseasi, kui mõistlikult seda toetust peredes kasutatakse. 
Kolme lapsega oleks meil suuremat autot näiteks tarvis, aga saame hakkama. Lapsed mahuvad praegu napilt oma istmetega kolmekesi tahaistmele. Oleks suurem ja avaram auto, teeks ilmselt ka pikemaid reise. 
Eile näiteks proovisime kolme lapsega esimest korda V-spas veemõnusid nautida. Olin valmis selleks, et viimane, kes seda naudib olen ma ise...aga see polnudki nii! Ma olen üleüldse natuke segaduses, et kas mu taluvuspiir on lastega lihtsalt nii suur või on mu lapsed lihtsalt nii mega normaalsed(pigem see), või on põhjus milleski kolmandas, aga  elu on nendega tõesti nii- nii tore! 
Kõige tähtsama juurde tagasi tulles, tähistasimegi eile meie pesamuna
kolmekuuseks saamist basseinides.
Kes on Herman täna?
Herman magab enamasti 2-3 korda päevas. Ise ka ei usu, aga tema unede pikkus on ca 4h jutti, vahel ka rohkem, mõnikord äratan teda ise varem, kui vaja päevaplaane muuta. Magab iga ilmaga ukse taga vankris ja vahel viib mind ka välja kõndima. Nagu ka Lennart beebina, ajab ka Herman tohutult sülge suust välja, nii et lausa mullitab ja see ei kuuluta hammaste tulekut tema puhul, vaid sellised mu poisid lihtsalt on. Nii ta siis käib märjad põllekesed kurgu all ringi. Väga rõõmus ja terane beebi, räägib enda keeles vastu ja vastab naeratusega igale pilgule. Ootan iga päev tema häälekat naeru, aga seni pole seda veel päris korralikult juhtunud. Päeval magab lutiga. Öösel ärkab umbes 1-2 korda, et süüa ja magab mõnusalt meie vahel. Adeele kutsub teda beebiks ja Lennart Hermandoks. Meie kutsume teda lihtsalt Hermaniks või linnupojaks. 
Kaalu ja pikkust ei oska öelda, arstile lähme uuel nädalal. Lihtsalt nii armas ja armastusväärne beebipoiss, et vahel tahaks endal südame rinnust välja tirida. Kõik emad teavad seda tunnet, eks! 
Võimlemine toob kõigile rõõmu.
JÄRGMINE                                                                                                                                                      EELMINE