Sildid:

Konmari. Mis see on?

Sellel postitusel on 4 vastust
Eestlased pidavat lugema kõige rohkem eneseabiraamatuid. Nii kuulun ka mina nende hulka, kellel ikka ja jälle näiteks mõni esoteeriline või lastekasvatusteemaline raamat mõnusale ilukirjandusele sisse sõidab...
Pole ilus teiste magamistubadesse piiluda, aga ühel mu õdedest on alati öökapil mõni järjekordne uus romaan pooleli. See on nii imetlusväärne, et tahaksin ka kunagi sinna jõuda! Ja teine õde loeb muuhulgas ka enesearengu raamatuid. Viimane neist oli tal Marie Kondo “Jaapani korrastustuskunst”. Ta tutvustas seda mulle suure innustusega ja teatas, et on selle uue koristuse ette võtnud. “Järjekordne harjumuste muutmise raamat!”, mõtlesin ma veidi ükskõikselt seniks kui alustasin oma garderoobi koristust.
Püüdsin jälle hakata välja nuputama, kuhu midagi (ümber) paigutada ja ära mahutada. Jõudsin mõelda, et äkki oleks veel mõnd säilituskasti või -korvi tarvis osta, kui kujuteldav pilt Raini pilgust selle jutu peale, mind pidurdas. Siis meenus mulle see õe tutvustatud müstiline Marie Kondo, kelle järgi on uus koristusmeetod KonMari nime saanud. Ja kuigi tavaliselt ei suuda ma segaduses millelegi pühenduda, jätsin sellegi poolest garderoobi sinna paika ja hakkasin youtube'st asja lähemalt uurima. Järgmisel hetkel, olin juba Marie Kondo raamatuni jõudnud. Müstikast on asi muidugi täitsa kaugel. Kõik on väga loogiline ja praktiline, mis saab tähendada ainult üht- toimiv!

Nüüd on sellest möödas umbes kolm nädalat ja pean tõdema, et see päriselt töötabki! Mu kodu püsib korras, mis tähendab, et mul on laste jaoks kordades rohkem aega ja jääb üle veel ka mulle endale!
Kui ma suutsin Sind üles kütta, siis loe kindlasti raamatut, aga proovin pika jutu nii lühidalt, kui oskan edasi anda...(Aga üldiselt oli juba keskkoolis mul raskusi lugemiskontrolliga, sest kõik tundus nii oluline, et lihtsam oleks olnud terve raamat ümber kirjutada)

Koristus algab eesmärgi püsitamisest, mida korras kodu sulle pakub. Raamat kirjeldab, et seda meetodit ei tohiks hakata enda jaoks kohandama, muidu pole asjal eesmärgipärast efekti. Käitusin nagu viieline ja liikusin edasi riieteni. Et efektiivsust tõsta, tasub riided jagada alamkategooriateks (riided ülalpool vööd, riided allapoolevööd, riidepuule riided, sokid, aluspesu, käekotid, jalanõud) See tähendab viimset kui üht kodus olevat riiet korraga. Tõmba need kapist põrandale ja hakka neid ükshaaval sorteerima. Nii, et kappi lähevad tagasi vaid need riided, mis teevad sind tõeliselt õnnelikuks. See oli alguses keeruline, aga õige pea saab süsteemile pihta! Ühesõnaga- alusta suurest minemaviskamisest! 

Minu garderoobi mahub nüüd meie 5 pereliikme kõikide hooaegade riided ja jalanõud. Enam pole vaakumkottides ja plastkastides riideid keldris või voodi all.  Teine nipp, mis puudutab riideid on nende paigutamise viis. Riideid ei pane enam üksteise peale vaid üksteise kõrvale, nii et iga ese püsib iseseisvalt püsti. Ka sokid, mütsid jms! Näiteks meie pesu-ja sokisahtel pole iial püsinud korras kauem kui 8h, aga nüüd juba 4 nädalat. Püstine paigutusviis kehtib kõikidele asjadele! 
Pidasin kinni meelespeast, mitte lasta kedagi koristustööde ligi, sest muidu tõmbab ikka keegi prügikotist midagi "väärtuslikku" välja. 
Riided, see on kõige suurem töö. Mul läks Hermani kõrvalt umbes 4 päeva, et viimne, kui üks riideese jõuaks oma kindlale kohale. Järgmiseks sammuks on raamatud, mida koju ikka aegade jooksul koguneb. Jällegi tuleb kõik raamatud tubadest põrandale laotada ja sorteerida käega neid puudutades välja need, mida sa veel korduvalt kätte oled võtnud ja tead seda ka edaspidi tegevat. Kunagi tähendab mitte kunagi. Ehk kui sa mõtled, et sa kunagi seda loed, siis tegelikult oleks sa seda juba teinud ja sa ei tee seda mitte kunagi. Mõni raamat on lugemuselamuse saamiseks ja kui see on läbi loetud, siis on ka tema eesmärk täidetud. See viimane mõte kehtib ka paberitele, õnnitluskaartidele, fotodele, õppematerjalidele jms. Tervest kohvritäiest "tähtsatest" garantiikirjadest, lepingutest, kasutusjuhenditest, arvetest ja muudest paberitest jäi alles mul vaid paar tähtsamat dokumenti, mis mahtusid kõik ühe kile vahele. Minu jaoks oligi kõige raskem, see viimane etapp, kus jäid sentimentaalsed asjad. Aga seegi pole olnud mulle iial nii lihtne. Ma suutsin vabaneda nii paljust ebavajalikust. Iga elu sündmust ei pea jääma meenutama kümned pildid, iga suveniiri sahtlipõhjas pole vaja talletada, olgu see või õnnetoova sõnumiga kujuke ja kõiki laste joonistusi pole tarvis mappide kaupa hoida.
On oluline sortida asju kategooriate mitte asukoha järgi ja hoiustamiskohti ei tohiks hajutada. Ehk siis igale esemele peaks olema üks ja kindel koht. 
Nii palju oleks, millest kirjutada, aga võtan selle kokku nii, et mind ümbritsevad kodus tõesti ainult hea energiaga asjad, mida ma tõepoolest armastan. Meie voodi all valitseb täielik tühjus, seal pole enam vaakumkottides patju ja tekke kümnete külaliste jaoks. Ja mul pole enam kappi risustamas mantleid, kotte, saapaid, mida ma äkki kunagi ikkagi kannan. Lapsed näevad täpselt ära, mida nad riidekapist leidma peavad ja kus on nende lemmikpaar sokke ega tsentrifuugi neid enam kuskil sahtlis segamini. Kodus on mõnusalt õhku ja igaõhtune koristus pole kunagi käinud nagu 123. Kui muidu on alati mul hoiustamiskastidest puudu olnud, siis nüüd jäi kasutusse 7st korvist 2! Nagu raamat ütleb- hoiustamiseksperdid on kolakogujad! Just kolakoguja ma ilmselt olin. Varem ma peitsin üleliigsed asjad ära, nüüd ma viskan need ära. Ei teagi, kas see tekitab minus häbi või uhkust, aga viisime kaks järelkäru täit kola majast. Riideid viisime Sõbralt Sõbrale kaltsukasse, aga ka jäätmejaama, kuhu läks palju muudki, kobedamaid mänguasju ja lasteraamatuid viisin lasteaeda, enda raamatuid raamatukokku. See suur äraviskamine on tekitanud mulle ka suuri süümepiinu, mistõttu on minust saanud nüüd hoolas prügisorteerija ja vaatan ekstra kõrgendatud valvsusega kõiksugu ületarbimist.
Mis kord on juba korda tehtud, see ei saa enam segi minna on KonMari meetodi moto. Väga hästi aitab seda toetada see, kui koju tulles teha koheselt oma käekott täiesti tühjaks, riided lappida riiulisse ja vahetada koduriiete vastu. Kuna kodu peaks olema nii püha paik, siis koduriided võiksid olla midagi muud, kui suvalised dressid või pleekinud vana, kuid mugav kleit. Olen lapsepõlvest juba emalt saanud kombe kodu kojutulles tervitada. Seda teevad nüüd juba ka minu lapsed ja raamatust oli tore lugeda, kui oluline see on.

See projekt on võtnud meilt praktiliselt null eurot, kui välja jätta jäätmejaama tasu. Aga see on andnud mulle (tegelikult meile kõigile siin kodus) rohkem, kui alguses sihte silmas pidades isegi arvanud oleksin.
Süsteemne ja korras kodu on andnud meile palju paremad tujud, aega rohkem üksteisele ja iseendale. Nüüd paistab, et saan lõpuks haarata käe ka mõne romaani poole!




Eelmine
 Aeg tütrega

4 vastust

Ahjaaa.. mina nii korraliklt neid kokku ei voldi, vaid lihtsalt 3korda pooleks.. Marje, 16. oktoober 2018
No nii kallis Madlikene - tehtud.. Mul on laste kapid nüüd korras.! Mul tuleb tunnistada, et see kõrvuti riiete panemine on geniaalne. Olen neitsi tähtkujule omaselt suur süsteemi ja korra armastaja ja üleliigsete asjade olemasolu ei ole minu jaoks probleem, sest ma suht pidevalt viskan asju ära ja mingite aegade tagant võtan riiuleid veel ekstra ette.
Aga.. see riiete kõrvuti panemine on eriti hea asjade võtmiseks, ruumi kokkuhoiuks (mis esialgu loogikale ei allu) ja just suht madalate sahtlite puhul, mis minul lastetoas on.. kust üksteise pealt oli pisut tüütu asju võtta.. Riiulid küll sassis polnud, sest ma lastel ise ei luba väga sealt asju võtta, aga nüüd kõik muutub..
Mul on tänu sellele uue süsteemile kõik ilus ja kenasti silma all.. Poisi püksid olid mul ntx nii pandud, et avastasin neist paljusid justkui uuesti..
Hea, et Sa pildid panid, sest algul ma ei saanud aru mismoodi kõrvuti tuleb panna, mõtlesin et sedasi laiupidi ja siis tundus kahtlane, et ainult 3 pluusi mahub kappi ;)
Ma välja visasin asju väga vähe, aga lisaruumi tuli juurde palju. Igaljuhul kui Sina vaatad oma kappi ja õhkad rahulolust, siis mina tunnen nüüd täpselt sama. Superlux!
Marje, 16. oktoober 2018
Minu innustus jätkuvalt, Madlike! Katre, 16. oktoober 2018
Ilmselt tõttan ka kuhugile raamatu järele, tekkis kohe suur põnevus. Tahaks ka, et kohvrid oleks tühjad ja garderoobis ainult päriselt kantavad riided, mitte need “et äkki ma kunagi panen selga riided “ Marili, 15. oktoober 2018

Lisa kommentaar

Email again: