Sundimatu, muretu ja vaba. Need on sõnad, millega võiks Adeelet iseloomustada ja mida ma just nii väga temas imetlen ja kadestan. Ma ei tea, kui hea märk see on, et nelja-aastane on mu suurimaks eeskujuks ja inspiratsiooniks aga no vaadake ometi teda! Kuidagi väga orgaaniliselt on Adeele võtnud omaks minu riietumisviisi, mida mulle meeldiks nimetada "täiuslikult ebatäiuslik". Me teeme alati talle eelmisel õhtul punutised, et lasteaeda minekuks oleks neist udemed juba natuke lohakalt välja vajunud ja, kui pole, siis sikutan neid ise patsist välja. Kui vahel on juhtunud, et silun tema juuksed pealaele kokku või punun tiheda patsi, siis avastan ma ta õige pea lahtiste juuste või ripakile sikutatud patsiga. Filigraanselt sätitud soengud on ilmselgelt tema kergelt boheemlasliku ja romantilise hinge jaoks liiga ahistav!Ja ma tean täpselt, mida ta tunneb! Mida rohkem on päeval maailma avastatud ja mida lähemale saabub õhtu, seda kaunimaks muutuvad soengud. Just nii juhtus ka täna...