Selle aasta esimene aprill jääb mul hästi meelde läbi selle, et võtsin Hermanilt luti ( 1a 5 kuud) ja alati, kui ma näen, et mõni mu pereliige
(mäletate Raini suitsetamisest loobumist?) peab endaga võitlema, tahan ma kuidagi koos võidelda. Tegelikult läks Hermanil lutist võõrdumine täiesti valutult, aga ikkagi. Leidsin omale paraja challengi- ärgata vara! See tähendas kell 5 või 5:30 äratust. Kuna meie maja hoovist avaneb vaade orgu, mis on suvel justkui džungel, kust kostub sellistel varajastel tundidel maailma parim kisa- ja kära, siis ei olnud varajases ärkamises midagi rasket. Vahemärkusena ütlen, et arvestades fakti, et elame linnas, näen sellel vaatel meie maja suurimat väärtust ja ma olen nii uhke selle üle, mis siis, et see isegi ei kuulu meile. Ka Rain hakkas tunduvalt varem ärkama ja oli ka ise vahel juba pool 6 kodust läinud. Ma tundsin end kui maailma valitseja! Ma sain vaikuses (kui linnukontsert välja jätta) nautida oma kohvi, kuulata podcaste ja ajaks, mil lapsed ärkasid oli mul juba valmis puder ja tehtud 110 asja, mis muidu võtnuks minult laste kõrvalt mitu päeva. See power kestis kaks kuud ja seda oli täiega! Lennarti lasteaia lõpetamise päevaga pidi algama mul nädalane puhkus, aga järsku olin täiesti empty. Liiga järsk hoo mahavõtt ei ole mulle kunagi sobinud ja nii ka sel korral. Peab end ikka kogu aeg väikeses pinges ja töös hoidma, aga samas nii, et kiirelt läbi ei põleks. Nüüd paar nädalat hiljem tunnen, kuidas energia hakkab mu kehas lõpuks liikuma ja see vist liigub kuidagi ka õhus edasi, sest juba tiksuvad uued põnevad tuuled ja (koos)tööpakkumised, mis mu südame nii kiiresti põksuma panevad!
Nüüd tuleks Hermaniga ette võtta näiteks potitreening, mis meil nii vahelduva eduga käimas on. Ehk saan siis temalt taaskord jõudu, et motiveerida end hommikul vara ärkama, sest see on päriselt äge! Pole olemas parimat aega selle harjumuse juurutamiseks, kui suvi ja valged hommikud!
Üleüldse ma tunnen, kuidas hoian nendest valgetest öödest kinni, sest ma ei kannata pimedust. Jaanipäev on alati rõõmus päev, aga ma mõtlen alati sel päeval, kuidas ööd hakkavad järjest lühemaks minema ja mul tekib ahastus, et pool suve on läbi ja ma pole jõudnud veel teha seda, teist ja kolmandat.
Väike pilguheit meie pere selle suve esimese poole hetkedest.
Piltides seigeldes meenus, et sain ju armsate ja kaunite inimeste seltsis ka vahepeal aasta jagu vanemaks! Aitäh teile, et minu elu rõõmu ja armastuse ja hoole ja hellusega täidate! 

Maaelu nagu heas lasteraamatus.



Kas keegi usub, kui ma ütlen, et see ülemine pilt Adeelest on Lennarti tehtud?

Kahekesi aega



Muusikat ja meelelahutust


Sporti ja aktiivseid tegevusi


Sõpru ja toredaid koosviibimisi


Chilli ja grilli


Vaatan ise ka neid pilte ja mõtlen, et tegelikult on tehtud ikka omajagu ja kõiki ei jaksa ma üles laadidagi. Iga pildi juurde käib alati mõne tore lugu, mis jäävad ka jutustamata, aga pool suve on siiski veel ees! Kavatsen sellest võtta nii palju, et tekiks nii suur küllastumus, et saaks hakata talve ootama!